Lille

Lille
	[ lill ]
prantsuse	Lille
	Lille'i vapp
Pindala	34,83 km²
Elanikke	236 710 (1.01.2021)
Koordinaadid	50° 38′ N, 3° 3′ E

See artikkel räägib Prantsusmaa linnast; teiste tähenduste kohta vaata Lille (täpsustus).

Lille (prantsuse hääldus: [lil] ( kuula); hollandi keeles Rijsel) on linn Põhja-Prantsusmaal (Prantsuse Flandrias). Lille asub Deûle'i jõe (kanali) ääres, Prantsuse-Belgia piiri lähedal. Lille on Hauts-de-France'i piirkonna keskus ja Nordi departemangu prefektuur. See on Lille'i linnastu (riigi suuruselt neljas linnastu Pariisi, Lyoni ja Marseille järel) keskus.

Lille'iga assotsieerunud linnad on Hellemmes (1977) ja Lomme (2000).

Lille'is on 10 linnaosa: Bois Blancs, Centre, Faubourg de Béthune, Fives, Lille-Sud, Moulins, Saint-Maurice Pellevoisin, Vauban-Esquermes, Vieux-Lille, Wazemmes.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Linna asutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Legend "Lydéric ja Phinaert" paigutab linna "L'Isle" asutamise 640. aastasse. Arhiividest leitud vanim linna mainimine on pärit aastast 1054^[viide?], kuid arheoloogiliste uuringute tulemusena on selgunud, et ala oli asustatud juba 2000 aastat enne meie aega^[viide?], seda tänapäeva Fives'i, Wazemmes'i ja Vieux-Lille'i aladel.

Algsed asukad olid keldid – menapid, morinid, atrebatid ja nervid –, hiljem tulid germaanlased (saksid, friisid ja frangid).

Lille'i nimi tuleneb sõnast insula või l'Isla, ehk "saar", kuna kunagi oli tegu soisel alal asunud saarega. Seda nime kasutati Flandria krahvi kindluse tähistamiseks, mis paiknes kuival maal keset sood. Ka linna hollandikeelne nimi Rijsel on sama algupäraga ("Ryssel" tuleneb prantsuse flaami keelest "ter Yssel" mis tähendab "saarel(e)").

Flandria krahvi võimu alla jäi mitmeid vanu Rooma linnu, nagu Boulogne, Arras, Cambrai, aga ka mõningaid Karolingide rajatud linnu nagu Valenciennes, Saint-Omer, Gent, Brugge.

Flandria krahvkond, mis jäi Scheldest lääne poole, oli Euroopa rikkamaid ja arenenumaid piirkondi.

Poliitiline ebastabiilsus, majandussurutis ja rahvarinne[muuda | muuda lähteteksti]

Maailmasõdadevahelisel ajal oli Prantsusmaa ebastabiilne: vahetus 20 peaministrit ja 44 valitsust. 1921. aastal avastasid Albert Calmette ja Camille Guérin Lille'is asuvas Pasteuri instituudis tuberkuloosivastase vaktsiini, mis sai oma avastajate järgi nimeks BCG ("Bacille de Calmette et Guérin"). 1923. aastal avati lõpuks Louis Marie Cordonnieri projekteeritud Lille'i ooperimaja, mis algselt oli valminud juba enne I maailmasõda. 1931. aastast hakkas ka Lille tundma suure depressiooni mõjusid ning 1935. aastaks elas kolmandik linnarahvast sisuliselt vaesuses. 1936. aastal tegi linnapea Roger Salengro, kellest oli saanud rahvarindevalitsuse siseminister, vasakpoolsete laimukampaania tõttu enesetapu.

Teine maailmasõda[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Hollandi alistumist tungisid Saksa väed üle Ardennide Prantsusmaale ning linna piiramine kestis mitu päeva. Prantslaste kaitse võimaldas suuremal osal Briti ja Prantsuse ühisvägedel põgeneda Dunkerque'i. Väga paljud inimesed põgenesid linnast. Lille jäi Brüsseli sõjakomandandi võimu alla. Lille, koos enamiku Nordi ja Pas-de-Calais' departemangu aladega, vabastati viie päeva jooksul 1.–5. septembrini 1944 Briti, USA, Kanada ja Poola vägede poolt. Toidupiirangud lõpetati 1947 ja enam-vähem normaalne elu taastus 1948.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Endisest suurest masinaehituse, toiduainete ja tekstiilitööstuse keskusest on saanud jaekaubanduse ja rahanduse keskus. Lille'ist on linnade (Lille, Roubaix, Tourcoing, Villeneuve d'Ascq) kokkukasvamise tulemusel kujunenud Prantsusmaa suuruselt neljas linnastu, kus elanike koguarv ületas 1999. aastal 1,1 miljonit. Koos Belgia linnade Kortrijki, Tournai, Mouscroni ja Ypres'ga moodustunud linnastus on elanikke aga üle 1,9 miljoni.

Vieux-Lille. Négrier' tänava elumajad
Eurolille'i kaubanduskeskus

Tööhõive[muuda | muuda lähteteksti]

Lille on poole sajandiga muutunud endisest tööstuslinnast kaubandus- ja teeninduslinnaks. Teenuste sektor moodustas 2006. aastal 91% kogu tööhõivest.

Tööhõive Lille'i-Hellemmesi-Lomme'i piirkonnas aastatel 1968–2006

Sektor	1968	1975	1982	1990	1999	2006
Põllumajandus	340	240	144	116	175	216
Tööstus ja ehitus	51 900	43 500	34 588	22 406	15 351	13 958
Teenindus	91 992	103 790	107 916	114 992	122 736	136 881
Kokku	144 232	147 530	142 648	137 514	138 262	151 055
Andmete allikas: INSEE^[2]

Tööhõive kategooriati aastail 1968 ja 2006

	Põllumehed, %		Ärimehed, ettevõtjad, %		Kõrgklass, %		Keskklass, %		Töötajad, %		Lihttöölised, %
	1968	2006	1968	2006	1968	2006	1968	2006	1968	2006	1968	2006
Lille	0,1	0,0	7,8	3,2	7,5	20,2	16,7	30,0	33,1	32,8	34,9	13,8
Lille'i piirkond	1,3	0,3	9,0	3,8	5,3	17,5	14,6	27,7	24,4	29,6	45,4	21,1
Prantsusmaa	12,5	2,2	9,9	6,0	5,2	15,4	12,4	24,6	22,5	28,7	37,6	23,2
Andmete allikas: INSEE^[3]

Töötute osakaal aastatel 1968–2006 (protsentides)

	1968	1975	1982	1990	1999	2006
Lille	2,9	4,6	10,3	14,6	16,9	15,2
Lille'i piirkond	2,4	3,8	8,8	12,4	14,3	13,2
Prantsusmaa	2,1	3,8	7,4	10,1	11,7	10,6
Andmete allikas: INSEE^[4]

Ettevõtted[muuda | muuda lähteteksti]

2007. aastal tegutses Lille'is umbes 21 000 tööstus- ja teenindusettevõtet.

Ettevõtted seisuga 31. detsember 2007

	Arv			Töötajate arv					Keskmine töötajate arv
	Lille'i piirkond	Lille	Lille'i %	Ei ühtegi	1–19	20–99	100–499	500+	Lille	Piirkond
Tööstus	3774	819	22	404	361	40	12	2	17	22
Ehitus	4030	758	19	364	360	32	2	0	8	11
Kaubandus	13 578	4265	31	2243	1926	83	13	0	7	11
Transport	1649	407	25	196	182	23	5	1	32	26
Rahandus	2144	692	32	282	340	51	17	2	21	18
Kinnisvara	5123	1771	35	1159	587	23	2	0	5	4
Teenused ettevõtetele	12 519	4087	33	2656	1249	149	27	6	15	17
Teenused tarbijatele	8916	3075	34	1636	1347	86	6	0	7	6
Haridus ja tervishoid	11 311	3217	28	2184	765	195	58	15	43	31
Avalik haldus	4404	1770	40	1187	456	80	34	13	59	48
Kokku	67 468	20 861	31	12 311	7573	762	176	39	18	17
Allikas: INSEE^[5]

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Lille'i arhitektuuris on esindatud paljude stiilide ehitised, mis on suuremal või vähemal määral flaami mõjudega. Kasutatakse palju pruuni ja punast tellist. Paljudes elamupiirkondades on kahe-kolmekorruselised kõrvuti asetsevad majad, mille taga on kitsas aed. Sellised ehitised on üldiselt Prantsusmaal harv nähtus, küll aga omased Belgiale, Hollandile ja Inglismaale, kus tellisarhitektuur ja ridamajad on sagedasem nähtus.

Lille'i katedraal (Basilique-cathédrale Notre-Dame-de-la-Treille)
Lille'i tsitadell
Lille'i vana börsihoone
Saint-Maurice'i kirik
Sainte-Marie-Madeleine'i kirik
Saint-Étienne'i kirik
Krahvinna hospiits (L’hospice Comtesse)
Coilliot' maja
Charles de Gaulle'i maja
Porte de Paris
Lille'i Kaunite Kunstide Palee
Lille'i raekoda ja kellatorn
Lille'i Ülikooli farmaatsiateaduskonna botaanikaaed
Nicolas Boulay' botaanikaaed
Lille'i botaanikaaed
Lille'i loomaaed

Kindral de Gaulle'i väljak. Le Voix De Nord
Kindral de Gaulle'i väljak
Lille'i katedraal

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

Ühistransport[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis Transpole

Lille'i metropoli transpordisüsteemi peetakse üheks modernseimaks kogu Prantsusmaal. See hõlmab busse, tramme ja ilma juhita metrood. Neid kõiki opereerib Transpole. Lille'i metroo avati 1983. aastal ning see on esimene täisautomaatne metrooliin maailmas. Metrool on kaks liini kogupikkusega 45 km ja 60 jaama. Trammiliine on kaks ja need ühendavad Lille'i keskust lähedalasuvate Roubaix' ja Tourcoingi vallaga. Metropolis töötab 68 bussiliini, millest 8 jõuavad välja ka Belgiasse.^[6]

Raudteed[muuda | muuda lähteteksti]

Lille on Euroopa kiirrongiliikluse tähtis sõlmpunkt. Siit viib Eurostari rong ühe tunni ja 20 minutiga Londonisse. Prantsuse TGV kiirrongidega saab 1 tunniga Pariisi ja 35 minutiga Brüsselisse. Lille'is on kaks raudteejaama, mis paiknevad lähestikku: Lille-Europe jaam (Gare de Lille-Europe), mis teenindab peamiselt kiirronge ja rahvusvahelisi reise (Eurostar), ja Lille-Flandres' jaam (Gare de Lille-Flandres), mis teenindab peamiselt kohalikke ronge ning samuti Belgia kohalikke ronge.

Kiirteed[muuda | muuda lähteteksti]

Lille'is on Pariisi järel Prantsusmaa teine olulisim kiirteede ristumiskoht. Seal ristuvad viis kiirteed (Autoroute):

Autoroute A27 : Lille – Tournai – Brüssel / Liège – Saksamaa
Autoroute A23 : Lille–Valenciennes
Autoroute A1 : Lille–Arras–Pariis / Reims – Lyon / Orléans / Le Havre
Autoroute A25 : Lille – Dunkerque – Calais – Inglismaa / Põhja-Belgia
Autoroute A22 : Lille–Antwerpen–Holland

On välja pakutud veel kuuenda kiirtee (A24) ehitamist, mis ühendaks linna Amiensiga, aga seda plaani pole rahva vastuseisu tõttu teostama hakatud.

Õhutransport[muuda | muuda lähteteksti]

Lille'i Lesquini rahvusvaheline lennujaam asub Lesquinis Lille'i linnakeskusest 11 km kaugusel. Kaubaveo mahult on see Prantsusmaa neljas lennujaam peaaegu 38 000-tonnise veosemahuga aastas. ^[viide?]

Reisijate hulga 1,2 miljonit reisijat aastal 2010 poolest on lennujaam Prantsusmaal kaheteistkümnes. Suhteliselt tagasihoidlik reisijate arv on tingitud kiirest rongiühendusest Brüsseli ja Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaama vahel.

Veetransport[muuda | muuda lähteteksti]

Lille on Prantsusmaa suuruselt kolmas jõesadam Pariisi ja Strasbourgi järel. Deûle'i jõe ja kanalite kaudu on ühendatud 680 km laevatatavaid siseveeteid. Deûle ühendab Põhja-Euroopat Scarpe ja Scheldti kaudu (läbi Belgia ja Hollandi) Leie jõe kaudu Dunkerque'i ja Calais'ga.

Kaubaveo statistika

Aasta	1997	2000	2003
Miljonites tonnides	5,56	6,68	7,30
Veetransport, %	8,00	8,25	13,33
Raudteetransport, %	6,28	4,13	2,89
Autotransport, %	85,72	87,62	83,78

Tuntud inimesi Lille'ist[muuda | muuda lähteteksti]

Teadlased[muuda | muuda lähteteksti]

Charles-Joseph Panckoucke (1736–1788), haritlane ja kirjanik.
Charles Frédéric Kuhlmann (1803–1881), keemiaprofessor.
Louis Pasteur (1822–1895), mikrobioloog.
Joseph Valentin Boussinesq (1842–1929), matemaatik ja füüsik.
Charles Barrois (1851–1939), geoloog ja paleontoloog.
Albert Calmette (1863–1933) ja Camille Guérin (1872–1961), tuberkuloosivastase vaktsiini avastajad.
Paul Hallez (1846–1938), bioloog.
Henri Padé (1863–1953), matemaatik.
Paul Painlevé (1863–1933), matemaatik ja poliitik.
Joseph Kampé de Fériet (1893–1982), vedelike dünaamika uurija.
Jean Baptiste Perrin (1870–1942), Nobeli füüsikaauhinna laureaat.
Jean Dieudonné (1906–1992), matemaatik.
Matthias de l'Obel (1538–1616), Inglise kuninga James I arst ja teadlane.

Kunstiinimesed[muuda | muuda lähteteksti]

Renée Adorée (1898–1933), näitlejanna
Alfred-Pierre Agache (1843–1915), maalikunstnik
Alain de Lille (või Alanus ab Insulis) (umbes 1128–1202), teoloog ja luuletaja
Émile Bernard (1868–1941), maalikunstnik
Édouard Chimot (surnud 1959), kunstnik ja illustraator
Léon Danchin (1887–1938), skulptor
Alain Decaux (1925–), telesaatejuht, minister, kirjanik, Prantsuse Akadeemia liige
Pierre Dubreuil (1872–1944), fotograaf
Pierre De Geyter (1848–1932), tekstiilitööline, kes lõi "Internatsionaali" muusika
Raoul de Godewaersvelde (1928–1977), laulja
Gabriel Grovlez (1879–1944), pianist, dirigent ja helilooja
Alexandre Desrousseaux (1820–1892), laulukirjutaja
Carolus-Duran (1837–1917), maalikunstnik
Julien Duvivier (1896–1967), filmilavastaja
Yvonne Furneaux (1928–), näitlejanna
Paul Gachet (1828–1909), arst, kes sai tuntuks Vincent van Goghi võõrustajana
Édouard Lalo (1823–1892), helilooja
Serge Lutens (sündinud 1942) fotograaf, disainer, moekunstnik
Philippe Noiret (1930–2006), näitleja
Benjamin Picard (1912–), kunstnik
Albert Samain (1858–1900), luuletaja
Ana Tijoux (1977–), Tšiili päritolu räppar ja laulja

Poliitikud, ametnikud ja sõjaväelased[muuda | muuda lähteteksti]

Lydéric (620–?) legendaarne linna asutaja
Jeanne, Countess of Flanders (1188/1200? –1244), krahvinna
Jeanne Maillotte (umbes 1580), vastupanuvõitleja
Louis Faidherbe (1818–1889), kindral, Dakari linna asutaja ja senaator
Achille Liénart (1884–1973), katoliku kiriku kardinal, Lille'i piiskop
Charles de Gaulle (1890–1970), kindral, vastupanuvõitleja, Prantsusmaa president
Roger Salengro (1890–1936), minister, saadik ja Lille'i linnapea
Augustin Laurent (1896–1990), minister, saadik, vastupanuvõitleja ja Lille'i linnapea
Madeleine Damerment (1917–1944), vastupanuvõitleja, Auleegioni oreni kavaler
Pierre Mauroy (1928–), saadik, senaator, Prantsusmaa peaminister ja Lille'i linnapea
Martine Aubry (1950–), saadik, minister ja Lille'i linnapea

Sportlased[muuda | muuda lähteteksti]

Maxime Agueh, jalgpallur
Sanaa Altama, jalgpallur
Alain Baclet, jalgpallur
Ismael Ehui, jalgpallur
Gael Kakuta, jalgpallur
Sarah Ousfar, korvpallur
Alain Raguel, jalgpallur
Jerry Vandam, jalgpallur
Raphael Varane, jalgpallur

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Linna olulisim jalgpalliklubi, Lille OSC, mängib praegu Ligue 1-s, Prantsusmaa jalgpalli kõrgeimais liigas. Klubi on tulnud kolm korda riigi meistriks ja võitnud kuus karikat. Lille OSC on regulaarselt pääsenud mängima ka UEFA meistrite ja Euroopa liigasse. Hooajal 2010–2011 tuldi nii riigi meistriks kui võideti ka karikas.